(no subject)

[elvenpaws.livejournal.com]

Я не знаю, насколько это реально в данном сообществе, но мне позарез нужно перевести текст с эстонского на английский.
Сам текст - под катом, там чуть меньше вордовской страницы. Некоторые термины я указала в скобках на английском.


Kuidas kaitsta kiskjaid?

Peamised tingimused, mis mõjutavad kiskjaliste (carnivores) elu, on elupaik (habitat) ja inimese asustustihedus (human population density). Töös kirjeldatud meetodeid ja ajaloolist kiskjaliste arvukuse kõikumise (declines) analüüsi kasutades võib ennustada, milline võiks olla nende kriitiline tähendus (critical value) ja arutada kuidas juhtida loodusressursse.

Inimeste ja kiskjate suhted arenevad tavaliselt ühtmoodi: inimene asustab uue koha, kiskjaid tapetakse piiramatult, kiskja populatsiooni arvukus langeb (population size reduce). Edasi võetakse kasutusele jahikeelud, rajatakse kaitsealad. Mõistlikum oleks alustada arvukuse reguleerimisega kohe uue territooriumi asustamise alguses, sel juhul ei satuks paljud kiskjad üldse väljasuremise (extinction) piirile, paraku näeb inimene alguses kiskjas ainult konkurenti (competitor). Loodusressursside juhtimine (management of nature resources) on praegu alles noor ja väljakujunemata valdkond, seetõttu kasutatakse ja kaitstakse erinevatel kontinentidel ja riikides loomaressursse (animal resources) erinevalt.

Kiskjate arvukuse juhtimise (carnivore management) peamised ülesanded peale ohustatud liikide kaitsmise ja taastamise on ka arvukuse reguleerimine ja kiskjate negatiivse mõju vältimine karjakasvatusele (livestock husbandry). Tehakse vastavad uuringud ja saadud andmete põhjal reguleeritakse jahiseadusi, sõlmitakse rahvusvahelisi leppeid, rajatakse kaitsealasid (protected areas), edendatakse looduskaitsetegevusele (nature protection) avatud ühiskonda, muudetakse põllumajanduse (agriculture) ja karjakasvatuse praktikaid nii, et kiskjate ja inimeste huvid kattuksid vähem.

Euraasia ilves (Eurasian lynx) on üheks levinumaks kiskjaks Eestis ja naaberriikides, tema areaali perifeerne edelaosa paikneb Leedus. Eestis on ta levinud ühtlaselt, Lätis, Leedus ja Venemaal ebaühtlaselt. Kaua aega peeti ilvest kahjulikuks loomaks, tema küttimist ei piiratud ja tema arvukus (abundance) oli madal. Praegu toimivad ilvest kaitsvad jahiseadused. Üldiselt, euraasia ilves ei ole kadumise piiril ja ei ületa seda piiri lähemas tulevikus, aga mitmetes Venemaa suurtes regioonides, nagu Kaukasus, Lääne-Siber ja põhja Kaug-Ida, tema arvukus langeb.